Kinnitatud õppenõukogu koosoleku protokoll nr 1, 14.09.2007.a.

VIDRUKA KOOLI ÕPILASTE ARENGUVESTLUSTE LÄBIVIIMISE KORD

ÜLDSÄTTED
1. Arenguvestluste läbiviimise kord ja struktuur
Arenguvestluse läbiviimise korra kinnitab Vidruka Kooli direktor oma käskkirjaga. Õpilaste arenguvestluste läbiviimise kord (edaspidi “kord”)koosneb kolmest suuremast osast: üldsätted, protseduurireeglid ja vormid. Protseduurireeglid aitavad tagada sujuva arenguvestluste korralduse ja määratleda vastutuse ning vormid võimaldavad infot hallata ja säilitada ühtse standardi järgi.

2. Arenguvestluse läbiviimise põhjendus Me usume, et iga õpilase jaoks on tähtis enda saavutustest ja igal lapsevanemal oma lapse saavutustest klassijuhatajaga vestelda. Igapäevasest kontaktist, ehkki see on väga oluline, ei piisa. Arenguvestlus annab võimaluse süsteemse ja personaalse kontakti loomiseks iga õpilase ja lapsevanemaga.

3. Arenguvestluse mõiste Arenguvestlus on arvamuste vahetus, mis peab viima üksteise paremale mõistmisele, suurendama õpilase õpitahet ning entusiasmi. Arenguvestlus on regulaarne, hästi ettevalmistatud vestlus, kus arutatakse õpilase tulevikuplaane, pädevuste omandamise võimalusi ning lepitakse kokku tulevase perioodi tegevuste suhtes. Arenguvestluse käigus arutatakse, kuivõrd saab õpetaja õpilase püstitatud eesmärkide saavutamisele kaasa aidata. Arenguvestluse ajaks on nii õpilane kui õpetaja läbi mõelnud, mida soovitakse arutada seoses õpilase isikliku arenguga. Seda läbimõtlemist kergendab eneseanalüüsi leht.

4. Arenguvestluste eesmärk ja ülesanded Arenguvestluse eesmärgiks on õppekavas sätestatud pädevuste ja lapsevanema poolsete ootuste seotus tegeliku arenguga.
· anda hinnang õppekavas sätestatud kasvatuseesmärkidest tulenevatele pädevustele õpilase eneseanalüüsi kaudu;
· leppida kokku eeloleva perioodi eesmärkides;
· leppida kokku arenguplaan eelolevaks arenguperioodiks;
· aidata kaasa sellele, et õpilane tõstaks enda enesehinnangut.
Iga õpetaja ootuseks on, et:
· õpilane saavutab õppekavas sätestatud pädevused;
· kooli õhkkond toetab õpilaste arengut;
· iga õpilasega toimuksid vähemalt üks kord aastas arenguvestlused, mille eesmärgiks oleks vastastikune tagasiside
Et parandada ja täiustada oma oskusi, peavad õpilased teadma, milliste eesmärkide saavutamist neilt oodatakse ja millised on arenguvestluse eesmärgid. Õpilased vajavad kedagi, kes aitaks neil vastata küsimusele: kuidas saaksin enda arengus edukas olla.

5. Arenguvestlus kui vastastikune kokkulepe
Tähtis on klassijuhataja ja õpilase vahelise vastastikuse kokkuleppe sõlmimine arengueesmärkide püstitamise ja nende saavutamise teede sõnastamise kaudu. Oluline on , et arengueesmärgid oleksid selgelt defineeritud ja reaalsed võimalused nende saavutamiseks oleksid läbi arutatud. Õpilase arengueesmärgid tuleb sõnastada nii, et ta ise oleks nendega nõus. Õpilase arengueesmärgid peavad olema seotud õpilase eneseanalüüsiga ning nende eesmärkide saavutamist peab olema võimalik jälgida ja mõõta. Õpilase arengueesmärkidesaavutamisel on klassjuhatajal ning lapsevanematel toetav ja abistav roll.

6. Arenguvestlus ja juhendamine
Arenguvestluse käigus võib tekkida vajadus juhendamise järele. Juhendamine võib olla vajalik õpilase enesearengu seisukohalt. Klassjuhataja saab asjatundlikult juhendada õpilasi ja lapsevanemaid ainult nendes küsimustes, mis puudutavad õppimist, õpetamist ja õpilaskodu kasvataja kasvatamist. Õppimise ja õpetamise küsimustes on soovi korral klassijuhataja kohustatud juhendama õpilast ja lapsevanemat. Kasvatustöö küsimustes on soovi korral rühma kasvataja kohustatud juhendama õpilast ja lapsevanemat. Probleemid, mis kerkivad arenguvestlusel ning ei puuduta õppimist, õpetamist ja kasvatamist, lahendab klassjuhataja nõustamise teel.

7. Konfidentsiaalsusnõuded arenguvestluse läbiviimisel Õpilase eneseanalüüsi tulemused on konfidentsiaalsed. Õpilase eneseanalüüsi tulemusi ei tohi avaldada kolmandatele isikutele. Klassijuhatajale arenguvestlusel teatavaks saanud informatsioon on konfidentsiaalne ja ei kuulu, ilma täiendava vestlusel osalejate kokkuleppeta, avaldamisele kolmandatele isikutele. Dokumenteeritud paberid hoiab klassijuhataja enda käes lukustatavas kapis. Õpilase lahkumise korral hävitab arenguvestluse dokumendid vastavalt kooli asjaajamiskorras sätestatud punktile.

8. Arenguvestlus ja hinne
Arenguvestlus tulemused ei mõjuta õpilaste hindeid.

PROTSEDUURIREEGLID

9. Arenguvestluste läbiviimise aeg
Arenguvestlust viiakse läbi üks kord õppeaastas. Osalevad veel lapsevanemad ja vajadusel kaasatakse arenguvestlusesse ka teisi õpetajaid, koolitöötajaid ning kokkuleppel õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse korraldava struktuuriüksuse esindajaid või ametiisikuid. Kui arenguvestlust ei ole põhjendatult võimalik mõne õpilase või lapsevanemaga läbi viia nimetatud ajavahemikul, siis toimub see vastavalt võimalustele. Arenguperioodiks on reeglina üks aasta. Vajadusel võib arenguperiood olla lühem või pikem. Arenguvestlus toimub mitmeosalisena. Kõigepealt viiakse vestlus läbi eraldi õpilasega. Õpilasega läbiviidavast arenguvestlusest võtab osa lapsevanem omakorda eraldi vestluse kaudu pärast vestlust õpilasega. Arenguvestluse läbiviija on klassijuhataja.

10. Arenguvestluste läbiviimise kohale esitatavad nõuded
Arenguvestlus tuleb läbi viia privaatses kohas ilma segavate asjaoludeta. Ruum tuleks muuta mugavaks ja kõrvaldada tuleb võimalikud segajad. Leida tuleks ruum, mis ei ole läbikäidav, kus ei heliseks telefonid, ei oleks kolmandaid isikuid. Istekohti arenguvestlusel peab olema: osalejate arv + 1 istekohta.

11. Arenguvestluste läbiviimine õpilaste liikumisel ja õpetaja vahetumisel
Kui õpilane saabub õppeaasta keskel teisest koolist, siis toimub mittekorraline arenguvestlus õpilasega kuue kuu möödudes. Klassijuhataja vahetumisega kehtivad kõik õpilasega tehtud kokkulepped kuni järgmise arenguvestluseni. Uus klassijuhataja on kohustatud aktsepteerima kõiki õpilase arenguga seotud kokkuleppeid. Õpilase lahkumisel koolist kehtivad edasi kõik arenguvestlust puudutavad konfidentsiaalsuse nõuded.

12. Arenguvestluste ettevalmistamine
Nii klassijuhataja kui õpilane peavad mõlemad arenguvestluseks ette valmistuma. Klassijuhataja peab koostama õpilasele täitmiseks eneseanalüüsi lehe. Arenguvestluse ajaks peab klassijuhataja olema õpilase eneseanalüüsiga tutvunud. Klassijuhataja koostab enne arenguvestlust vestluse läbiviimise orienteeruva kava. Klassijuhataja püüab kavandamise kaudu ennetada vestluse käigus tekkivaid probleeme ja loob alternatiivid nende käsitlemiseks. Kui aga tegelik vestlus dikteerib kavandatust erinevat kulgu, siis klassijuhataja peab olema ka selleks valmis.
Kui õpilase ja lapsevanema jaoks on tegemist esimese arenguvestlusega, siis klassijuhataja selgitab eelnevalt kasutatavaid vorme ning arenguvestluse läbiviimise protseduuri.
Lapsevanemaga vestluse läbiviimisel toimub vestlus õpilase eneseanalüüsi vormi alusel. Lapsevanem ei pea eneseanalüüsi lehte eelnevalt täitma, vaid arenguvestluse ajal püüab klassijuhataja aru saada, kuidas lapsevanem näeb oma lapse arengut ning kuidas klassijuhataja saab kaasa aidata selles osas lapsevanemale.

13. Arenguvestluste dokumenteerimine
Arenguvestlused tuleb dokumenteerida. Dokumentatsioon sisaldab täidetud vormi. Aruanne, mis täidetakse arenguvestluse käigus Kinnitatakse õpilase, lapsevanema ja klassijuhataja (spetsialistide) poolt allkirjadega.

14. Arenguvestluse läbiviimine
Edukas on selline arenguvestlus, mille käigus eelkõige õpilane aga ka lapsevanem saavad väljendada enda mõtteid, seisukohti ja arvamusi (õpilane või lapsevanem räägib 80 protsenti ja klassijuhataja 20 protsenti). Vestluse käigus peab õpilasele ja lapsevanemale jääma aega kommentaarideks, küsimusteks, ettepanekuteks ja arvamusteks.
Arenguvestlust võiks näiteks alustada sellest, et paluda õpilasel öelda oma arvamus selle kohta, kui hästi ta enda arvates on täitnud eelmise arenguvestluse ajal kokkulepitut.

Arenguvestluse võib klassijuhataja planeerida mitmeosalisena järgneva kava alusel:

Esimene osa (vestlus õpilasega):
· Annan õpilasele teada , millele arenguvestlus keskendub, kaua kestab ja mis on arenguvestluse eesmärk.
· Tunnustan õpilase püüdlusi. Tunnustada tuleb ka õpilasi, kes ei ole saavutanud küll eesmärke, aga on üritanud. Palun tuua õpilasel mõned näited selle kohta, kus talle tundub, et ta on täitnud oma eesmärgid. Vajadusel aitan positiivsete näidete leidmisel.
· Kui õpilane tunneb vajadust mingi probleemi lahendamiseks, siis püüan leida lahenduse, mis on meile mõlemale vastuvõetav ning elluviidav kolmandaid osapooli kaasamata.
· Koostan ühiselt tegevusplaan.
· Saavutan kokkuleppe ning panen selle arenguvestluse aruande lehele kirja.
· Pärast vestlust analüüsin vestluse tulemusi.

Teine osa (vestlus lapsevanemaga)
· Tutvustan õpilasega läbiviidud vestluse analüüsi tulemusi lapsevanemale ning lepime kokku millele vestlus keskendub.
· Viin läbi vestluse lapsevanemaga, et välja selgitada, kuidas aidata lapsevanemat lapse arengu toetamisel ning õpilase arengueesmärkide saavutamisel.
· Vajadusel juhendan lapsevanemat.
· Täidan lõpuni arenguvestluse aruande lehe.
Arenguvestluse käigus antav tagasiside õpilasele peab olema konstruktiivne ja arendav. Sagedasti tuleb kontrollida, kas räägitu on arusaadav. Tagasiside on efektiivsem, kui
· on seotud vastastikuselt aktsepteeritavate eesmärkidega;
· on seotud ainult tegevustega, mille üle õpilane ise kontrolli omab.
Arenguvestluse käigus antav tagasiside lapsevanemale peab olema konstruktiivne. Juhendamine peab olema arusaadav ning pakutud lahendused olema aktsepteeritavad nii lapsevanema kui klassijuhataja poolt.
Arenguvestluse esimese osa lõpus kinnitab nii õpilane kui klassijuhataja allkirjaga arenguvestluse aruande, näidates, et nad mõlemad on kirjapanduga nõus ning kokkulepetest selgesti aru saanud. Arenguvestluse teise osa lõpus kinnitab nii lapsevanem kui klassijuhataja allkirjaga arenguvestluse aruande. Vajadusel kaasatakse arenguvestlusesse ka teisi õpetajaid ja koolitöötajaid ning kokkuleppel õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse korraldava struktuuriüksuse esindajaid või ametiisikuid.

15. Järeltegevused
Arenguvestlusel saavutatud kokkulepete alusel võivad toimuda mitmed järeltegevused: täiendav arenguvestlus, juhendamine, saavutatu hindamine ning kokkulepete korrigeerimine, täiendav juhendamine jne. Kokkuleppel õpilase ja /või lapsevanemaga kaasatakse arenguvestluse järeltegevusse ka teisi õpetajaid ja koolitöötajaid ning vajadusel õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse korraldava struktuuriüksuse esindajaid või ametiisikuid.

16. Hinnangu andmine arenguvestlusele.
Hinnangu andmisel tuleb keskenduda järgnevatele küsimustele:
1. Kas õpilased ja lapsevanemad teavad enne eelseisvat arenguvestlust, millest räägitakse?
2. Kas klassijuhataja loob avatud, vestlust soodustava õhkkonna arenguvestluse alguses?
3. Kas arenguvestlus on keskendunud nende probleemide väljaselgitamisele, mis takistavad õpilasel koolis veelgi paremini õppimast?
4. Kas vestlused julgustavad keskenduma lahendustele?
5. Kas lahendusteed, milles kokkulepped saavutati, on vastuvõetavad nii klassijuhatajale kui õpilasele?
6. Kas järgnevaks arenguperioodiks on eesmärgid kindlaks määratud?
7. Kui kriitika on vajalik, kas siis vestlus on suunatud tegevuse, mitte isiku suunas?
8. Kas õpilasele ja lapsevanemale on antud küllaldaselt aega nende teemade käsitlemiseks, mis kerkivad esile vestluse käigus?

17. Arenguvestluse korraldamine ja vastutus
Arenguvestluste protsessi koordineerib ja vastutab nende toimumise eest direktor. Direktor tagab klassijuhatajate kõrge asjatundlikkuse, rakendades vajadusel konsultatsioone ekspertidelt ning täiendkoolitust.
Arenguvestluse viib läbi klassijuhataja. Vastutus kõikide protseduurireeglite täitmise eest lasub klassijuhatajal. Arenguvestluse läbiviimise kuupäeva lepib personaalselt õpilasega ja lapsevanemaga kokku klassijuhataja. Arenguvestlus toimub õppeaasta jooksul.
Arenguvestluse protseduuri ja tingimuste muutmise ettepanekuid on võimalik teha kirjalikult direktorile.

Muudatused p.7 läbi arutatud ja kinnitatud õppenõukogus 10.12.2008.a. protokoll nr 4.

Arenguvestluse läbiviimise korra lisad: Lisa 1- Küsimustik lapsevanemale; Lisa 2 - Lapsevanema rahulolu kooliga