Hindamisjuhend

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Hindamise alused
(1) Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.
(2) Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.
(3) Teadmiste ja oskuste hindamise kriteeriumid ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja kord (edaspidi hindamise korraldus ) sätestatakse kooli õppekavas, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, haridus- ja teadusministri 10.august2005.a määruse nr 24 ning teistes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel antud õigusaktides sätestatut.
(4) Kui õpilasele on vastavalt haridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a määrusele nr 61 «Individuaalse õppekava järgi õppimise kord» koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

§ 2. Hindamise eesmärk
(1) Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
1) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;
2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.
(2) Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

§ 3. Hindamisest teavitamine
(1) Kool on kohustatud teavitama õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise korraldusest koolis ning õpilasele pandud hinnetest ja antud hinnangutest.
(2) Õpilasel on õigus saada vastavalt klassi- või aineõpetajalt teavet oma hinnete kohta.
(3) Põhikooli lihtsustatud ja toimetuleku õppekava järgi õppivate 1.-9.klassi õpilaste vanemaid teavitatakse tunnistuse kaudu õppeveerandi lõpus.
(5) Kõikide.kooliastmete õpilased saavad klassitunnistused õppeveerandi viimasel päeval klassijuhataja tunnis.

2. peatükk
TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE

§ 4. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus
(1) Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele. Hindamise kriteeriumid on kirja pandud kooli õppekavasse.
(2) Õppeveerandi või kursuse algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.
(3) Õppeperioodi alguses määrab iga õpetaja oma töökavas vastavad kohustuslikud tööd, mida õpilane on kohustatud tegema (sisu, arv, maht). Veerandi- ja poolaasta hinne pannakse välja siis, kui on omandatud 2/3 õppeperioodi materjalist.
(4) Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis vastavalt arvestades õpilaste individuaalseid iseärasusi.
(5) 1.klassi ja toimetuleku õppekava alusel õppivate õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse kõigis õppeainetes hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilaste teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes. Sõnaliste hinnangute kasutamise põhimõtted ning hinnangute andmise tingimused ja kord sätestatakse õppeaineti kooli õppekavas.
(6) 1. ja 2. klassis õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel võib mõnes või kõigis õppeainetes kasutada hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes..
(7) Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.
(8) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, hinnatakse õpilase kirjalikku tööd hindega “nõrk”.

§ 6. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted
(1) Kokkuvõttev hinne on õppeaine veerandi-, kursuse- , aasta- ning kooliastmehinne.
(2) Veerandi-, aasta ja kooliastmehinne pannakse välja viiepallisüsteemis.

§ 7. Kokkuvõttev hindamine 1.–3. kooliastmel
(1) 1.–3. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt veerandi- ja aastahindega.
(2) Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
(3) Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, võib õppeveerandi lõpus jätta hinde välja panemata. Sellisel juhul pannakse järgmise õppeveerandi lõpul veerandihinne välja kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.
(4) Kui õpilase hindamisel kasutatakse hinnete asemel sõnalisi hinnanguid vastavalt § 4 lõikele 7, antakse õpilase teadmistele ja oskustele õppeveerandi lõpul kirjalikult kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid. Õppeveerandite lõpul antud sõnaliste hinnangute alusel antakse enne õppeperioodi lõppu kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid kogu õppeperioodi kohta.
(6) Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».
(7) Kui õpilasele on jäetud veerandihinne välja panemata, märgib klassijuhataja klassitunnistuse märkuste osas hindamata jätmise põhjuse.
(8) Kui hinne on jäänud välja panemata õpilase pikaajalise haiguse või mõnel muul vabandataval põhjusel, märgitakse tunnistusele (-)

3. peatükk
KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE

§ 8. Käitumise ja hoolsuse hindamine
(1) 1.-3.kooliastmel hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust.
(2) Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
(3) Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».
(4) Käitumise ja hoolsuse hindamise kriteeriumid on lahti kirjutatud kooli õppekavas.

4. peatükk
HINDE JA HINNANGU VAIDLUSTAMINE

§ 9. Hinde ja hinnangu vaidlustamine
(1) Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.
(2) Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

5. peatükk
ÕPILASE TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE NING JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE

§ 10. Õpilase lisaastale jätmine
(1) Lihtsustatud ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi üldjuhul klassikursust kordama ei jäeta. Lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppinud õpilasele võib peale põhikooli lõpetamist rakendada ühte üleminekuaastat. Toimetuleku õppekava järgi põhikooli lõpetamisel võib õpilasele rakendada kolme üleminekuaastat. Õpilasele koostatakse individuaalne õppekava.
(2) Erandkorras jäetakse klassikursust kordama õpilased, kes ei täida koolikohustust ja ei ole seega omandnud õppekava nõudeid. Nende õpilaste puhul rakendatakse samuti lisaaastat.

§ 11. Õpilase järgmisse klassi üleviimine
(1) Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
(2) 1.–3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.
(3) Lõikes 2 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.