VIDRUKA KOOLI RAAMATUKOGU TÖÖKORRALDUSE ALUSED
Alus: Haridusministri 2. jaanuari 2001. a määrus nr 1(RTL 2001, 6, 68) jõustus 20.01.2001. Muudetud järgmiste määrustega 3.01.2002 nr 6 (RTL 2002, 8, 72 ), jõust. vastavalt § 3 7.07.2008 nr 35 (RTL 2008, 59, 815) 20.07.2008 Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» paragrahvi 15 lõike 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse eesmärk
Määruse eesmärk on määrata kindlaks lasteaed-algkoolide (algkooli osa),
algkoolide, põhikoolide ja gümnaasiumide raamatukogude (edaspidi
raamatukogu) töökorralduse alused, olenemata kooli omandivormist.
§ 2. Raamatukogu põhiülesanne ja sellest tulenevad ülesanded
Raamatukogu põhiülesanne on vastavalt kooli eripärale õpilaste ja
õpetajate varustamine õppe- ja kasvatustööks ning enesearendamiseks
vajaliku kirjandusega, audiovisuaalsete ja muude infokandjatega, nende
säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, õpilaste iseseisva õpitöö
oskuste ja lugemishuvi arendamine. Raamatukogu ülesanded täpsustatakse
iga kooli põhimääruses.
2. peatükk
RAAMATUKOGU KOGUD
§ 3. Raamatukogu kogude jagunemine
Raamatukogu kogud jagunevad otstarbe järgi põhikoguks ja õppekirjanduse koguks.
§ 4. Põhikogu
(1) Põhikogu on teavikute kogu, mis sisaldab üldarendavaid ning õppe-
ja kasvatustegevuses vajalikke pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud eri
keeltes, liiki ja laadi teavikuid (raamatud, käsikirjad, auvised,
elektroonilised teavikud jm) ning pedagoogikat (ajakirjad ja ajalehed).
(2) Põhikogus võib vajadusel moodustada lugemissaali ja laenutusosakonna kogusid.
§ 5. Õppekirjanduse kogu
Õppekirjanduse kogu on Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a
määrusega nr 56 kinnitatud «Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava»,
haridusministri 24. märtsi 1999. a määrusega nr 21 «Põhikooli
lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) kinnitamine» või
haridusministri 15. detsembri 1999. a määrusega nr 59 «Toimetuleku
riikliku õppekava kinnitamine» (edaspidi riiklik õppekava) täitmiseks vajalike teavikute kogu, mille moodustavad õpikud ning õppematerjalide komplektid (õpetajaraamat, auvis jms).
3. peatükk
TEAVIKUTE HANKIMINE EHK KOMPLEKTEERIMINE
§ 6.
Komplekteerimise alused Kogud komplekteerib raamatukoguhoidja
kooskõlastatult kooli direktori, kooli õppenõukogu ja klassi- ja
aineõpetajatega.
§ 7. Põhikogu komplekteerimine
(1) Põhikogu komplekteeritakse jooksva komplekteerimise korras
kirjastamisega ning raamatuleviga tegelevate isikute ja asutuste
tellimiskataloogide ja -nimekirjade alusel ning ostude ja annetuste
teel.
(2) Järelkomplekteerimine toimub paralleelselt jooksva komplekteerimisega.
(3) Põhikogu teavikute tellimuse koostab raamatukoguhoidja
kooskõlastatult klassi- ja aineõpetajatega ning kinnitab kooli
direktor.
§ 8. Ajakirjade ja ajalehtede tellimine
(1) Ajakirjad ja ajalehed tellitakse raamatukogusse ajakirjandusleviga tegelevate isikute ja asutuste kaudu.
(2) Ajakirjade ja ajalehtede tellimuse koostab raamatukoguhoidja ning kinnitab kooli direktor.
(3) Ajakirjade ja ajalehtede tellimisel lähtutakse sellest, et
põhikooliastmel oleks õpilasele raamatukogus eestikeelsetest
ajakirjadest tagatud vähemalt kahe nimetuse lasteajakirja ning
gümnaasiumiastmes vähemalt kahe nimetuse keele- või kultuuriajakirja
kättesaadavus.
§ 9. Õppekirjanduse kogu komplekteerimine
(1) Õppekirjanduse kogu komplekteerimisel lähtutakse kooli õppekavast,
haridus- ja teadusministri määrusest, millega määratakse vastavaks
õppeaastaks riiklikule õppekavale vastavate õpikute, töövihikute ja
tööraamatute loetelu, klassi- ja aineõpetajate ettepanekutest ning
kooli eelarvelistest vahenditest ja võimalustest.
(2) Õpiku eksemplaride arvu määramisel tuleb arvestada suurimat õpilaste ja vastava aine õpetajate arvu 3–6 aasta jooksul.
(3) Õppekirjandus komplekteeritakse eelkomplekteerimise korras
kirjastamisega tegelevate isikute ja asutuste kataloogide ja
raamatuleviga tegelevate isikute ja asutuste nimekirjade alusel.
(4) Vajaduse tekkides täiendatakse kogusid jooksva või järelkomplekteerimise teel.
(5) Õppekirjanduse kogu teavikute tellimuse koostab raamatukoguhoidja
kooskõlastatult klassi- ja aineõpetajatega ning selle kinnitab kooli
direktor.
§ 10. Komplekteerimise kajastamine
(1) Raamatukogu kogude komplekteerimist kajastavad eelkomplekteerimise
kataloogid või nimestikud, jooksva komplekteerimise nimestikud ja
järelkomplekteerimise nimestikud.
(2) Tellimuste andmebaasis või komplekteerimise nimestikes ja kataloogides on teaviku kohta järgmised andmed:
1) teaviku autor;
2) pealkiri;
3) köide;
4) kirjastus;
5) ilmumisaeg;
6) tellitud teavikute arv;
7) komplekteerimise allikas.
(3) Saabunud teavikud kustutatakse tellimuste nimestikust või
andmebaasist, mida korrastatakse vähemalt kord kvartalis.
(4) Automatiseeritud raamatukogudes tehakse tellimuste andmebaasist vähemalt kord nädalas koopia.
4. peatükk
TEAVIKUTE VASTUVÕTMINE
§ 11. Vastuvõtmine saatedokumendi alusel
(1) Raamatukokku saabunud teavikud võetakse vastu saatedokumendi
alusel. Saatedokumendil tähistatakse rahalisele arvestusele kuuluvad
teavikud. Rahaliselt mitte arvele võetavate teavikute (ajalehed,
ajakirjad jm) saabumise üle peetakse raamatukogus eraldi arvestust.
(1.1) Töövihikuid, tööraamatuid ja töölehti rahaliselt arvele ei võeta
ning nende soetamiseks kulutatud raha kantakse kuludesse.
(2) Saadetise vastuvõtmisel võrdleb raamatukoguhoidja saadetist saatedokumendiga.
(3) Ühe aktiga võetakse vastu samal viisil hangitud (ostetud,
annetatud, asendatud, üleantud, vahetatud) teavikud.
§ 12. Saatedokumendita saabunud teavikute vastuvõtmine
(1) Saatedokumendita saabunud teavikud (annetused, kingitused jms)
hinnatakse rahaliselt ja koostatakse vastuvõtuakt kahes eksemplaris,
millest üks jääb raamatukokku ja teine antakse raamatupidamise eest
vastutavale isikule.
(2) Saatedokumendita saabunud teavikute vastuvõtuaktis on järgmised andmed:
1) akti number;
2) teavikute üleandja andmed;
3) eksemplaride arv;
4) teavikute kogumaksumus (summa).
(3) Saatedokumendita saabunud teavikute vastuvõtuakti juurde kuuluvas
nimekirjas tuuakse iga saatedokumendita saabunud nimetuse autor,
pealkiri, eksemplaride arv, hind ja summa.
(4) Saatedokumendita saabunud teavikute hinna määrab raamatukoguhoidja vastavalt nende turuhinnale.
§ 13. Saatedokumentide numeratsioon
Raamatukogul on oma saatedokumentide numeratsioon (hulgiarvestusraamatu
rea number) kalendriaasta piires eraldi põhikogu ja õppekirjanduse kogu
osas.
5. peatükk
TEAVIKUTE ARVESTUS
1. jagu. Üldised alused
§ 14. Arvestuse alused
(1) Raamatukogu peab eraldi arvestust põhikogu ja õppekirjanduse kogu
suuruse, koostise, rahalise väärtuse ja nendes tehtud muudatuste kohta.
Arvestust peetakse kõigi raamatukogusse saabunud ja sealt kustutatud
teavikute kohta.
(2) Põhikogu osas peetakse teavikute hulgi-, üksik- ning rahalist arvestust.
(3) Õppekirjanduse kogu osas peetakse teavikute hulgi- ja rahalist arvestust.
(4) Ajakirju, ajalehti, kiiresti aeguvaid teavikuid, reklaamtrükiseid
ning õpilastele igapäevaseks õppetöös kasutamiseks mõeldud töövihikuid,
töölehti ja tööraamatuid rahaliselt arvele ei võeta ning nende
hankimiseks kulutatud raha kantakse kuludesse.
(5) Arvestuse alusel viiakse läbi inventuur, koostatakse statistikaaruanded ja analüüsitakse töötulemusi.
(6) Raamatukogu teavikute hinna sisse ei kuulu töötlemis-, posti- ja transpordikulud.
2. jagu. Hulgiarvestus
§ 15. Hulgiarvestuse alused
(1) Kogude suuruse, rahalise väärtuse ja neis tehtud muudatuste kohta peetakse hulgiarvestust.
(2) Juurde tulnud ja kustutatud teavikute ning kogude hetkeseisu kohta peetakse eraldi hulgiarvestust.
(3) Jooksval aastal lisandunud teavikute nimetuste arvestust peab
raamatukogu põhikogu ja õppekirjanduse kogu osas eraldi.
(4) Automatiseeritud raamatukogus tehakse kogude andmebaasist vähemalt kord nädalas koopia.
§ 16. Põhikogu hulgiarvestus
(1) Põhikogu teavikute hulgiarvestust peetakse hulgiarvestusraamatus
arvuliselt, laadi, liigi, keele alusel ja rahaliselt. Auviste ja
elektrooniliste teavikute üle liigi ja keele alusel arvestust ei peeta.
(2) Hulgiarvestusraamatusse kantakse saatedokumentide ja aktide alusel
kõik saadud ja kustutatud teavikud, iga dokument omaette
järjekorranumbriga eraldi real.
(3) Ajakirju arvestatakse raamatukogus aastakäikude kaupa. Ajalehtede hulgiarvestust ei peeta.
§ 17. Õppekirjanduse kogu hulgiarvestus
Õppekirjanduse kogu teavikute hulgiarvestust peetakse arvuliselt ja
rahaliselt õppeainete või klasside kaupa õpikukogu
summaararvestusraamatus või automatiseeritud raamatukogu andmebaasis.
3. jagu. Üksikarvestus
§ 18. Üksikarvestus automatiseeritud raamatukogus
Automatiseeritud raamatukogu andmebaasis registreeritakse kõik
rahaliselt arvele võetud teavikud ja kojulaenutatav perioodika. Iga
arvele võetud teavik saab vöötkoodi või inventarinumbri.
§ 19. Põhikogu üksikarvestus automatiseerimata raamatukogus
(1) Automatiseerimata raamatukogus peetakse põhikogu teavikute
üksikarvestust inventariraamatus, milles registreeritakse kõik
rahaliselt arvel olevad teavikud (raamatud, noodi- ja
kartograafiaväljaanded, kunstitrükised, tehnikakirjanduse erilaadid
jms).
(2) Auvised registreeritakse eraldi inventariraamatus.
Inventarinumbrile lisatakse täht A (näiteks 2345-A), märgitakse auvise
hind. Auviseid ei arvestata liigi ega keele alusel.
(3) Inventariraamatu täitmisel antakse igale saabunud eksemplarile oma
inventarinumber. Ajakirjade ja ajalehtede komplekte, kiiresti aeguvaid
ja reklaamtrükiseid ei inventeerita.
(4) Inventarinumber on eksemplari unikaalne number ja seda ei kasutata
uuesti ka pärast inventeeritud teaviku kustutamist.
(5) Kui raamatukogus on mitu kogu, mille kohta peetakse eraldi
arvestust, lisatakse inventarinumbrile kogu tunnus (näiteks L –
lugemissaal, P – põhikogu).
§ 20. Õppekirjanduse kogu üksikarvestus automatiseerimata raamatukogus
Õppekirjanduse kogu osas üksikarvestust ei peeta.
4. jagu. Mõõtühikud ja arvestusüksused
§ 21. Mõõtühikud
(1) Teavikuid arvestatakse raamatukogus mõõtühikutega arvestusüksustes. Arvestusüksuse määrab mõõtühik.
(2) Mõõtühikud on:
1) nimetus – iga omaette tiitliga teavik. Uue nimetusena
arvestatakse kordustrükke ja mitmeköitelise teose iga köidet.
Ajakirjade mõõtühikud on nimetus ja aastakäik, ajalehtedel nimetus;
2) eksemplar – iseseisev teavik, mis on koondatud ühtede kaante vahele (ümbrisesse) ja moodustab terviku;
3) laudimeeter – UNESCO soovitatud raamatukogustatistika
rahvusvaheline mõõtühik. Üks laudimeeter on ühe meetri pikkune,
keskmiselt 26 cm sügav ja 37 cm kõrge ning mahutab keskmiselt 33–40
köidet raamatuid või 14 köidet ajakirju.
§ 22. Arvestusüksused
(1) Raamatukogu arvestusüksus on üksikteaviku eksemplar või nimetus või
teavikute komplekt (plaat, kassett, filmirull). Kui diapositiivide sari
on omaette karbis (komplektis), arvestatakse seda ühe üksusena. Kui
materjal moodustab terviku, mida laenutatakse koos (näiteks irdlisaga
raamat), arvestatakse seda ühe üksusena.
(2) Arvestusüksused on:
1) raamat – raamatud (vähemalt 49-leheküljelised trükised),
brošüürid (5–48-leheküljelised mitteperioodilised trükised), köidetud
kaardid, noodid, partituurid;
2) ajakiri – sama pealkirja all regulaarselt ilmuv
perioodikaväljaanne, mille ilmumise lõpp ei ole kindlaks määratud ja
üksiknumbrid on jooksvalt numereeritud ja dateeritud;
3) ajaleht – perioodikaväljaanne, mille numbrid on
kronoloogiliselt või järjenumbriliselt loendatud ja mis ilmub
tavaliselt vähemalt kord nädalas. Ta on sama päistiitliga, kaaneta,
trükitud ajalehepaberile ja tavaliselt A3 formaadis (297mm×420mm) või
suurem;
4) käsikiri – käsitsi, kirjutusmasinal või personaalarvutil kirjutatud originaaldokument;
5) auvis – spetsiaalseadme abil kuulmis- või nägemismeelega tajutava info kandja:
– audiaalteavik – heliplaat, -lint, -kassett, laserplaat;
– visuaalteavik – diapositiiv ja -film, kileleht;
– kombineeritud auvis – helifilm, videokassett;
6) elektrooniline teavik & – CD-ROM, magnetketas ja -lint;
7) muu teavik – mraamatukogus olev teavik, mida eespool ei ole
nimetatud, näiteks mängud, pisitrükised, pimedate raamatud jm.
6. peatükk
TEAVIKUTE KUSTUTAMINE
§ 23. Teavikute kustutamise alused
(1) Aegunud, lagunenud ja liigsel arvul teavikud kustutatakse kogudest
ja andmebaasist või kataloogist akti alusel, kuhu kantakse ühel ja
samal põhjusel (aegunud, lagunenud, lugejate poolt kaotatud jne) ning
ühest ja samast kogust (õppekirjanduse või põhikogust) kustutatud
teavikud.
(2) Õpikud kustutatakse nende lagunemisel, kaotamisel või
väljaarvamisel haridusministri määrusest, millega määratakse vastavaks
õppeaastaks riiklikule õppekavale vastavate õpikute ja tööraamatute
loetelu.
(3) Haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud riiklikule õppekavale
vastava õppekirjanduse loetelu määrusest välja arvatud õpikutest
jäetakse õppekirjanduse kogusse soovi korral näidiseksemplarid.
(4) Kustutusakt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb
raamatukogule ja teine raamatupidamise eest vastutavale isikule.
(5) Kustutusaktid kinnitab kooli direktor.
§ 24. Kustutusakti täitmine
(1) Nii põhikogu kui ka õppekirjanduse kogu kustutusaktide numeratsioon
algab number ühest ja jätkub aastast aastasse.
(2) Kustutusaktis esitatakse järgmised andmed:
1) akti koostamise kuupäev ja aasta;
2) akti koostaja nimi;
3) kustutatud teavikute hind ja kogumaksumus;
4) kustutamise põhjus;
5) akti koostaja ja komisjoniliikmete allkirjad.
(3) Teavikud jaotatakse kustutusaktis arvuliselt, liigi ja keele
alusel, auvised, elektroonilised ja muud teavikud – laadide kaupa
arvuliselt.
(4) Põhikogust kustutatud teavikute nimekirjas esitatakse kustutatud
teaviku autor, pealkiri, köite number, ilmumisaasta, vöötkoodi- või
inventarinumber, keel ja hind.
(5) Õppekirjanduse kogust kustutatud teavikute nimekirjas esitatakse
kustutatud teaviku autor, pealkiri, köite number, ilmumisaasta,
eksemplaride arv, ühe eksemplari hind ja kogusumma.
§ 25. Kaotatud ja rikutud teavikud
(1) Raamatukogu peab arvestust lugejate poolt kaotatud ja rikutud ning
asendatud või rahas kompenseeritud teavikute üle lugejate poolt
asendatud teavikute arvestusvihikus või automatiseeritud raamatukogu
andmebaasis.
(2) Kaotatud ja rikutud teaviku kohta koostatakse kustutusakt, asenduseks saadud teaviku kohta vastuvõtuakt.
(3) Parandused teaviku kustutamise kohta tehakse kogude andmebaasis või
inventariraamatus ning kataloogis või õppekirjanduse kogu
summaararvestuse raamatus, kus teavik on registreeritud.
(4) Teaviku rahalise kompenseerimise kohta annab raamatukogu lugejale
kviitungi, laekunud raha antakse üle raamatupidamisele ning seda
kasutatakse raamatukogu kogude komplekteerimiseks.
§ 26. Teavikute tarbetud eksemplarid
Teavikute üleliigsed või vähekasutatavad eksemplarid võib raamatukogu
tasuta jagada või üle anda teistele koolidele või raamatukogudele või
võõrandada juriidilistele- või füüsilistele isikutele teavikute
kokkuleppehinnaga.
§ 27. Ajakirjad ja ajalehed
Ajakirjade ja ajalehtede hoiuaja otsustab iga raamatukogu vastavalt oma
võimalustele. Ajalehtede ja ajakirjade eemaldamisel kogudest akti ei
koostata.
7. peatükk
INVENTUUR
§ 28. Inventuuri läbiviimine
(1) Teavikute olemasolu kontrollimiseks tehakse raamatukogus inventuur
iga kümne aasta järel või vajaduse tekkides (vastutava töötaja vahetus,
avarii, milles kogud said kannatada jne), kui kooli direktor või kogude
eest vastutav isik nõuab inventuuri läbiviimist.
(2) Raamatukogu suletakse inventuuri ajaks.
(3) Inventuuri läbiviimiseks moodustab kooli direktor komisjoni.
(4) Inventuuri käigus kontrollivad komisjoni liikmed kõigi teavikute
olemasolu raamatukogus. Selleks võrreldakse kohalolevaid teavikuid ja
laenutusdokumentidesse kantud andmeid inventuuriraamatute ning
arvestuskataloogide ja -kartoteekidega või andmebaasidega.
§ 29. Inventuuriakt
(1) Inventuuri lõppemisel koostab komisjon akti kahes eksemplaris,
millele lisatakse puuduvate teavikute nimekiri. Akti üks eksemplar jääb
raamatukogule, teine antakse raamatupidamise eest vastutavale isikule.
Inventuuriakti kinnitab kooli direktor.
2) Inventuuriaktis on järgmised andmed:
1) inventuurikomisjoni liikmete nimed ja ametikohad;
2) inventuuri läbiviimise aeg;
3) teavikute olemasolu kontrollimise alused;
4) raamatukogus kohal olevate teavikute arv laadide kaupa;
5) laenutatud teavikute arv laadide kaupa;
6) puuduvate teavikute arv laadide kaupa;
7) puuduvate teavikute hind kokku;
8) inventuurikomisjoni järeldused ja ettepanekud;
9) inventuuriakti koostamise kuupäev;
10) inventuurikomisjoni liikmete allkirjad.
§ 30. Puuduvad teavikud
Puuduvate teavikute kustutamise otsustab kooli direktor.
8. peatükk
TEAVIKUTE TÖÖTLEMINE
1. jagu. Teavikute töötlemine automatiseerimata raamatukogus
§ 31. Põhikogu teavikute raamatukogunduslik töötlemine
(1) Põhikogu teavikute raamatukogunduslik töötlemine on liigitamine,
kataloogimine, paigutusindeksi määramine ja tehniline töötlemine.
(2) Põhikogu teavikud liigitatakse Eesti kooliraamatukogude jaoks välja
töötatud lihtsustatud UDK liigitustabeli alusel.
(3) Automatiseerimata raamatukogus koostatakse iga teaviku kohta
kataloogimisreeglite alusel tähestikkataloogi põhikaart, täiendkirje
või -kirjed, liigikataloogi kaart või kaardid.
(4) Tähestikkataloogi põhikaardi vasakusse ülanurka kirjutatakse
kohaviit, kirje lõppu täiendkirjed, paremasse alanurka täielik indeks,
põhikaardi pöördele inventarinumber või -numbrid.
(5) Kohaviit koosneb paigutusindeksist ja autorimärgisest ning see
märgitakse kataloogikaardi vasakusse ülanurka, teaviku tiitellehele ja
väliskaanele, heliplaatidel esikülje etiketile, CD-ROMidel ja
laserplaatidel voldiku tagaküljele, audio- ja videokassettidel
kassetile, diapositiividel, filmidel jms pakendi etiketile.
(6) Autorimärgis määratakse kasutusel olevate autoritabelite alusel.
(7) Liigikataloogi kaardi vasakusse alanurka kirjutatakse kataloogiindeks.
(8) Tähestikkataloogi täiendkirje ja liigikataloogi jaoks dubleeritakse kaardid põhikaardi alusel.
§ 32. Põhikogu teavikute tehniline töötlemine
(1) Automatiseerimata raamatukogu põhikogu teavikute tehniline
töötlemine on tembeldamine või inventarinumbri ja kohaviida märkimine,
raamatutasku ja raamatukaardi vormistamine ning autorimärgise teavikule
märkimine.
(2) Teavikud tembeldatakse raamatukogu templiga ja varustatakse
inventarinumbriga. Templi jäljend lüüakse ja inventarinumber
kirjutatakse raamatu tiitellehe pöördele, 17. lehekülje vasakusse nurka
teksti alla ja irdlisadele, ajalehtedel esiküljele, ajakirjadel jms
trükistel esikaane pöördele. Heliplaatidel märgitakse inventarinumber
ja lüüakse templi jäljend esikülje etiketile, CD-ROMidel ja
laserplaatidel voldiku tagaküljele, audio- ja videokassettidel
kassetile, diapositiividel, filmidel jms pakendi etiketile.
Tembeldamine ja inventarinumbri märkimine ei tohi rikkuda teaviku
teksti ja illustratsioone.
(3) Automatiseerimata raamatukogud vormistavad raamatukaardi.
Raamatukaardile märgitakse raamatu kohaviit, inventarinumber, autor,
pealkiri, raamatu ilmumisaasta ja hind; mitmeköitelise teose puhul
kirjutatakse pealkirja järele köite number.
(4) Raamatukaardi uuendamisel kantakse uuele kaardile eelmisel kaardil registreeritud laenutuste arv.
§ 33. Õppekirjanduse kogu teavikute tehniline töötlemine
Õppekirjanduse kogu teavikute tehniline töötlemine on tembeldamine.
§ 34. Sisetöötunnid teavikute töötlemiseks
Ühe ametikohaga raamatukogus on teavikute töötlemiseks ette nähtud kaks
sisetöötundi päevas. Sisetöötundide ajal on raamatukogu lugejatele
suletud.
2. jagu. Teavikute töötlemine automatiseeritud raamatukogus
§ 35. Teavikute raamatukogunduslik töötlemine
(1) Teavikute raamatukogunduslik töötlemine on kataloogimine,
liigitamine, märksõnastamine, paigutusindeksi määramine ja tehniline
töötlemine.
(2) Teavikud liigitatakse Eesti kooliraamatukogude jaoks välja töötatud lihtsustatud UDK liigitustabeli alusel.
(3) Automatiseeritud raamatukogus märksõnastatakse põhikogu teavikud Eesti üldise märksõnastiku alusel.
§ 36. Teavikute tehniline töötlemine
(1) Automatiseeritud raamatukogus on teavikute tehniline töötlemine
tembeldamine, vöötkoodi või inventarinumbriga varustamine ja kohaviida
märkimine.
(2) Teavikud tembeldatakse raamatukogu templiga. Jäljend lüüakse
raamatu tiitellehe pöördele, 17. lehekülje vasakusse nurka teksti alla
ja irdlisadele, ajalehtedel esiküljele, ajakirjadel jms trükistel
esikaane pöördele. Heliplaatidel lüüakse templi jäljend esikülje
etiketile, CD-ROMidel ja laserplaatidel voldiku tagaküljele, audio- ja
videokassettidel kassetile, diapositiividel, filmidel jms pakendi
etiketile. Tembeldamine ei tohi rikkuda teaviku teksti ja
illustratsioone.
(3) Raamatu tiitellehe pöördele ja irdlisadele kirjutatakse inventari- või vöötkoodinumber.
(4) Kohaviit koosneb paigutusindeksist ja autorimärgisest ning see
märgitakse teaviku tiitellehele ja väliskaanele, heliplaatidel esikülje
etiketile, CD-ROMidel ja laserplaatidel voldiku tagaküljele, audio- ja
videokassettidel kassetile, diapositiividel, filmidel jms pakendi
etiketile.
(5) Autorimärgise võib määrata vastavalt kasutusel olevale
automatiseeritud infootsisüsteemide võimalustele või kasutusel olevate
autoritabelite alusel.
§ 37. Sisetöötunnid teavikute töötlemiseks
Ühe ametikohaga raamatukogus on teavikute töötlemiseks ette nähtud kaks
sisetöötundi päevas. Sisetöötundide ajal on raamatukogu lugejatele
suletud.
9. peatükk
TEAVIKUTE PAIGUTUS JA HOIDMINE
§ 38. Teavikute paigutus
(1) Raamatukogul peavad olema eraldi ruumid lugemissaali, raamatuhoidla
ning õpikute säilitamise ja parandamise jaoks.
(2) Põhikogu teavikud paigutatakse riiulitele liikide kaupa ning liigi piires tähestikuliselt.
(3) Teavikud paigutatakse laudidel vasakult paremale ülalt alla. Alati jäetakse ruumi uutele teavikutele.
(4) Riiulite otstesse pannakse sildid liiginimetustega, liikide
algusesse liigiviidad. Ilukirjanduse puhul kasutatakse täheviitasid,
vajadusel ka nimeviitasid.
(5) Suures formaadis teavikud, mis tavaliste mõõtmetega riiulitele ei
mahu, võib asetada suuremate laudivahedega riiulitele.
(6) Õppekirjanduse kogu teavikud paigutatakse riiulitele õppeainete või klasside kaupa.
(7) Raamaturiiulite peavahekäik peab olema 120–140 cm, vahekäik 80–90 cm lai.
§ 39. Hoiutingimused
(1) Loomuliku valguse korral hoidlas ei tohi päikesekiired langeda
teavikutele. Kiirte hajutamiseks tuleb kasutada aknakatteid.
(2) Kunstliku valgustuse normid raamatukogu ruumides on järgmised:
1) päevavalguslampide puhul peab tööpinna valgustustihedus olema vähemalt 300 luksi;
2) hõõglampide puhul peab tööpinna valgustustihedus olema vähemalt 150 luksi.
(3) Raamatukogu ruumide suhteline õhuniiskus peab olema 40–70% ning õhutemperatuur vähemalt 18 C.
§ 40. Kogude korrastamine
Kogude korrastamiseks (tolmu eemaldamine, desinfitseerimine, järjestuse
kontrollimine, teavikute ümberpaigutamine jne) on ette nähtud
korrastuspäev. Korrastuspäeva peetakse raamatukogus üks kord kuus.
Selleks ajaks raamatukogu suletakse.
10. peatükk
KATALOOGID
§ 41. Automatiseerimata raamatukogu kataloogid
(1) Automatiseerimata raamatukogu teavikud peavad olema kajastatud kataloogides ja lugejatele kättesaadavad.
(2) Automatiseerimata raamatukogus peavad olema järgmised kataloogid:
1) tähestikkataloog;
2) liigikataloog.
(3) Automatiseerimata raamatukogu kataloogidest on võimalik teavikuid otsida:
1) autori või pealkirja järgi;
2) liigi järgi.
§ 42. Automatiseeritud raamatukogu kataloogid
(1) Automatiseeritud raamatukogus peavad kõik teavikud olema kajastatud elektronkataloogis.
(2) Automatiseeritud raamatukogu kataloogidest on võimalik teavikuid otsida:
1) autori järgi;
2) pealkirja järgi;
3) laadi järgi;
4) liigi järgi;
5) märksõna järgi;
6) keele järgi;
7) ilmumisaja järgi.
(3) Automatiseeritud raamatukogudes tehakse kogude andmebaasist vähemalt kord nädalas koopia.
§ 43. Kataloogid üleminekul automatiseerimata raamatukogult automatiseeritud raamatukogule
Kuni elektroonilise lugejakataloogi kasutuselevõtuni peetakse
paralleelselt arvutikataloogiga kaartkatalooge. Elektronkataloogi
kirjeid ei dubleerita kaartkataloogis.
11. peatükk
LUGEJATEENINDUS
1. jagu. Lugejateeninduse alused
§ 44. Lugejateeninduse põhimõtted
(1) Lugejateenindus on raamatukogu põhiülesanne ning raamatukogu on
kasutajatele avatud ühe ametikohaga töötajaga raamatukogu puhul
vähemalt 6 tundi, üle ühe ametikohaga töötajaga raamatukogu puhul
vähemalt 8 tundi koolipäeva jooksul. Lahtiolekuajad peavad olema
fikseeritud ning nähtavad kõigile külastajatele. Lahtioleku aegade
määramisel arvestatakse sellega, et raamatukogu oleks võimalik
külastada ka pärast õppetundide lõppu.
(2) Raamatukogu teenindab kõiki antud kooli õpilasi, õpetajaid, haldus-
ja teenindavat personali ning lapsevanemaid, välja arvatud lugejad,
kellelt on võetud vastavalt raamatukogu kasutamiseeskirjale raamatukogu
kasutamise õigus.
(3) Raamatukogu lugejateeninduse korraldus, lugeja õigused ja
kohustused sätestatakse kooli direktori kinnitatud raamatukogu
kasutamiseeskirjas.
(4) Raamatukogu põhiteenused – teavikute kohalkasutus ja kojulaenutus –
on tasuta. Eriteenused – kopeerimine, printimine - võivad olla
tasulised. Eriteenuste eest võetava tasu suuruse määrab ja kinnitab
direktor.
(5) Õpilaste tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või tema vanemad
vastavalt kooli kehtestatud korrale. Tagastamata (kaotatud) või rikutud
teavikud on raamatukogu kasutaja kohustatud asendama samade või
raamatukogu poolt võrdväärseks tunnistatud teavikutega või tasuma nende
turuväärtuse. Täpsemalt nähakse hüvituskord ette raamatukogu
kasutamiseeskirjas.
(6) Automatiseeritud raamatukogus tehakse lugejate andmebaasist vähemalt kord nädalas koopia.
2. jagu. Lugejate registreerimise alused
§ 45. Lugejate registreerimine
(1) Raamatukogu lugejaks registreeritakse õpilasi õpilaspileti või klassinimekirjade alusel.
(2) Õpetajad, haldus- ja teenindav personal ning lapsevanemad
registreeritakse lugejaks isikut tõendava dokumendi alusel.
(3) Lugejad taasregistreeritakse alates iga aasta 1. septembrist.
Lugejate andmed kontrollitakse ja täpsustatakse ning tehakse vajalikud
parandused lugejate andmebaasis või lugejakaardil ja
registreerimisvihikus. Võlglasi ümber ei registreerita.
§ 46. Lugejate elektroonilisse andmebaasi või lugejakaardile kantavad andmed
(1) Lugejate elektroonilises andmebaasis või lugejakaardil on järgmised andmed õpilase kohta:
1) nimi;
2) klass;
3) isikukood või sünniaeg;
4) elukoht;
5) telefon.
(2) Lugejate elektroonilises andmebaasis või lugejakaardil on järgmised
andmed õpetaja, haldus- ja teenindava personali ning lapsevanema kohta:
1) nimi;
2) isikukood või sünniaeg;
3) elukoht;
4) telefon.
§ 47. Registreerimisvihik
Automatiseerimata raamatukogus kasutatakse lisaks lugejakaardile
registreerimisvihikut, kus lugeja kohta on järgmised andmed:
1) registreerimise kuupäev ja number;
2) nimi;
3) klass (õpilastel);
4) elukoht;
5) telefon.
§ 48. Lugejakaart
(1) Õpilaste lugejakaardid järjestatakse kartoteegis klasside või õpperühmade kaupa.
(2) Õpetajate, haldus- ja teenindava personali ning lapsevanemate
lugejakaardid järjestatakse kartoteegis tähestikulises järjekorras.
§ 49. Allkirja andmine lugejakaardile
3. jagu. Kojulaenutus
§ 50. Põhikogu teavikute kojulaenutus
(1) Põhikogust võib lugeja laenata teavikuid koju tähtajani, mis on märgitud raamatukogu kasutamiseeskirjas.
(2) Põhikogust ei laenutata välja teavikuid, mis on mõeldud kohapeal
lugemiseks (lugemissaali raamatud, teatmeraamatud, entsüklopeediad),
uusi ajakirju ja ajalehti, eriti väärtuslikke ja haruldasi
ainueksemplare, v.a raamatukogu kasutamiseeskirjaga määratud juhtudel
ja korras.
(3) Lugeja võib teaviku tagastustähtaega pikendada ka korduvalt, kui
teavikut ei ole soovinud lugeda teised lugejad. Tähtaja pikendamine
loetakse uueks laenutuseks.
(4) Tagastustähtaja ületamise eest võib lugejale määrata viivise
vastavalt raamatukogu kasutamiseeskirjale. Viivise võtmise korral on
raamatukogu kohustatud andma lugejale kviitungi viivise suuruse ja
tasumise kohta. Viivistest laekunud raha antakse üle raamatupidamisele
ning seda kasutatakse raamatukogu kogude komplekteerimiseks.
(5) Raamatukogu kasutamiseeskirja rikkunud lugejalt võib raamatukogu
kasutamiseeskirjaga määratud korras raamatukogu kasutamisõiguse ära
võtta.
(6) Laenutusi võib vormistada kahel viisil:
1) raamatukaardile märgitakse raamatu laenutamise kuupäev või
tagastustähtaeg ning lugeja registreerimisnumber või nimi; raamatukaart
(-kaardid) pannakse lugejakaardi vahele;
2) iga laenutatud teaviku kohta kantakse lugejakaardile laenutamise
kuupäev või tagastustähtaeg, inventari- (eksemplari-) number, liik,
autor, pealkiri (võib lühendada), köite või ande number, ajakirjal
aasta ja number; lugeja annab laenutuse kohta allkirja; raamatukaardile
märgitakse tagastustähtaeg ja lugeja registreerimisnumber; raamatukaart
pannakse lugejakaardi vahele.
§ 51. Õppekirjanduse kogu teavikute laenutus
(1) Õppekirjanduse kogust laenutatakse teavikuid kolmel viisil:
1) individuaalselt õpilasele;
2) ainekomplektina aineõpetajale;
3) klassikomplektina klassijuhatajale.
(2) Aine- või klassikomplektina laenutatud õppekirjanduse eest vastutab
vastavalt aineõpetaja või klassijuhataja, kes korraldab õpikute
õpilaste kasutusse andmise ja raamatukogule tagastamise.
(3) Õppekirjanduse kogu teavikutest jääb raamatukogusse igast
nimetusest üks eksemplar, mis on mõeldud kohapeal kasutamiseks.
(4) Õppe- ja kasvatustöös pidevalt kasutusel olev kirjandus ja muud
infokandjad antakse vajadusel vastavasse õppekabinetti, kus nende
kasutamise ja säilitamise eest vastutab vastava õppe- või ainekabineti
juhataja.
(5) Õppe- või ainekabinetti antud põhifondi teavikud tagastatakse või
pikendatakse nende laenutust iga õppetsükli lõpus.
(6) Õppekirjanduse tagastamine õppetsükli või õppeaasta lõpul toimub
raamatukogu poolt määratud korra alusel ning sätestatakse raamatukogu
kasutuseeskirjas.
§ 52. Kojulaenutus automatiseeritud raamatukogus
(1) Automatiseeritud raamatukogus registreeritakse laenutus laenutuste
andmebaasis. Laenutamise käigus on andmebaasist võimalik saada teavet
teaviku asukoha (lugemissaalis, õppekirjanduse kogus, põhikogus, välja
laenutatud), teaviku laenutanud lugeja ja tagastamise tähtaja kohta.
(2) Tagastatud teavikud kustutatakse laenutuste andmebaasist.
Tagastamise käigus saadakse andmebaasist teavet, kas teaviku
tagastamine on hilinenud.
(3) Automatiseeritud raamatukogus tehakse laenutuste andmebaasist vähemalt kord nädalas koopia.
4. jagu. Kohalkasutus
§ 53. Kohalkasutuse alused
(1) Teavikuid kasutatakse raamatukogus kohapeal, lugemissaalis ja aine- või õppekabinetis.
(2) Aine- ja õppekabinetis paiknevate teavikute kasutamist õppetunnis loetakse kohalkasutuseks.
(3) Teavikute kohalkasutust raamatukogu andmebaasis või lugejakaardil ei registreerita.
(4) Teavikute kohalkasutust laenutamisena ei arvestata, ükskõik, kas
teavik laenutati raamatukoguhoidja vahendusel või vahenduseta.
Kohalkasutuse analüüsimiseks tehakse valikstatistikat.
(5) Raamatukogu külastuseks loetakse ka kohalkasutus. Külastused registreeritakse statistikalehel.
5. jagu. Lugejateeninduse arvestus
§ 54. Lugejateeninduse arvestuse alused
(1) Raamatukogu registreerib lugejaid, laenutusi ja külastusi.
(2) Lugejaid arvestatakse arvuliselt ja lugejarühma järgi. Lugejarühmad on:
1) täiskasvanud (õpetajad, haldus- ja teenindav personal, lapsevanemad ning 10.–12. klassi õpilased);
2) lapsed (1.–9. klassi õpilased).
(3) Põhikogu ja õppekirjanduse kogu laenutusi arvestatakse eraldi.
(4) Põhikogu laenutusi arvestatakse arvuliselt ja teaviku laadi
(raamatud ja perioodika) järgi, raamatute laenutusi ka keelte järgi.
Eraldi arvestust peetakse 1.–9. klassi õpilastele laenutatud teavikute,
ilu- ja lastekirjanduse laenutuste kohta.
(5) Õppekirjanduse kogu laenutusi arvestatakse arvuliselt.
(6) Laenutusüksuseks on teavikute hulgiarvestuse üksused.
(7) Külastusena arvestatakse lugeja käiku raamatukogusse, osalemist
raamatukogu korraldatud üritustel, kohallaenutust lugemissaalis, samuti
laenutustähtaja pikendamist telefoni või elektronposti teel. Külastusi
võib registreerida valikstatistika abil.
(8) Automatiseeritud raamatukogus tehakse lugejateeninduse statistikast vähemalt kord nädalas koopia.
§ 55. Lugejateeninduse arvestuse pidamine
(1) Automatiseerimata raamatukogus peetakse jooksva päeva arvestust
statistikalehel. Päeva kokkuvõte kantakse raamatukogupäevikusse.
(2) Iga kuu lõpul tehakse raamatukogupäevikus kokkuvõtted.
(3) Iga statistilise aruandeperioodi lõpus tehakse raamatukogupäevikus
kokkuvõtted põhinäitajatest koos eelmise aasta võrdlusandmetega.
(4) Automatiseeritud raamatukogus peetakse lugejate, külastuste ja laenutuste arvestust elektrooniliselt.
12. peatükk
TEATME- JA INFOTEENINDUS
§ 56. Teatme- ja infoteeninduse korralduse alused
(1) Teatme- ja infoteenindus on iga raamatukogu ülesanne.
Infopäringutele vastamiseks kasutatakse oma raamatukogu teatmestut või
leitakse vastus kaugotsingu teel.
(2) Raamatukogu teatmestusse kuuluvad kõik raamatukogus olevad teatmeteosed, kataloogid, kartoteegid ja andmebaasid.
(3) Lugeja esitab infopäringu suuliselt või kirjalikult. Teadis antakse
lugejale sobivas vormis (suuliselt või kirjalikult).
13. peatükk
RAAMATUKOGU ARHIIV
§ 57. Arhiivi korraldamise alused
(1) Raamatukogu tegevuse käigus loodud dokumente säilitatakse
raamatukogu arhiivis alaliselt või määratud aja vältel.
(2) Raamatukogu arhiiv korraldatakse arhiiviseaduse ja Vabariigi
Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusega nr 308 kinnitatud
«Arhiivieeskirja» nõuete ja korra kohaselt.
§ 58. Säilitatavad dokumendid ja säilitusaeg
(1) Alaliselt säilitatavad dokumendid on:
1) käskkirjad;
2) raamatukogu tööd korraldavad omavalitsus- ja riigiasutuste dokumendid;
3) tööplaanid ja -aruanded;
4) põhikogu inventariraamatud;
5) põhikogu hulgiarvestusraamatud;
6) inventuuriaktid.
(2) Kümme aastat säilitatavad dokumendid on:
1) õppekirjanduse kogu summaararvestuse raamatud;
2) õppekirjanduse kogu saatelehed ja kustutusaktid;
3) põhikogu saatelehed ja kustutusaktid.
14. peatükk
RAAMATUKOGU TÖÖTAJAD
§ 59. Raamatukogu töötajad ja nende vastutus
(1) Raamatukoguhoidja peab vastama kultuuriministri 2. detsembri 1997.
a määrusega nr 74 «Raamatukoguhoidjate kutsenõuete kinnitamine»
kehtestatud tingimustele.
(2) Raamatukoguhoidja sooritab kutseeksami kultuuriministri 24. märtsi
1999. a määrusega nr 11 «Raamatukoguhoidjakutset nõudvate ametikohtade
loetelu, raamatukoguhoidjatele esitatavate kutsenõuete ja
raamatukoguhoidjate kutseeksami sooritamise korra kinnitamine»
kehtestatud korras.
(3) Raamatukoguhoidjaga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu kooli direktor (juhataja).
(4) Mitme töötajaga raamatukogus võib kooli direktor (juhataja) nimetada ühe töötaja raamatukogu juhatajaks.
(5) Raamatukoguhoidja vastutab oma kogude hoidmise, säilimise ja
kasutamisvõimaluste tagamise ning teavikute nõuetekohase arvestuse
eest, samuti mittevajalike teavikute eemaldamise ja kasutamata
teavikute üleandmise eest.
15. peatükk
RAAMATUKOGU FINANTSEERIMINE
§ 60. Finantseerimise alused
(1) Õppekirjanduse kogu soetamise kulud kaetakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses» sätestatud alustel.
(2) Põhikogu soetamise kulud kaetakse kooli pidaja poolt. |