Töökorralduse reeglid

VIDRUKA KOOLI TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Dir.KK 1-4/6
18.01.2010.a
Muudetud dir.KK 1-4/62-1
16.08.2011.a

VIDRUKA KOOLI TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Käesolevate töökorralduse reeglitega (Reeglid) määratakse kindlaks Vidruka Kooli (registrikood 70006116) Tööandja ja Töötajate kohustused ja käitumisreeglid töösuhetes, lähtudes Eesti Vabariigi õigusaktidest.
1. TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED
1.1. Pooled kohustuvad:

1.1.1. täitma töölepingu tingimusi ja teisi poolte vahel sõlmitud kirjalikke ja suulisi kokkuleppeid;
1.1.2. olema teineteise suhtes viisakad, tähelepanelikud, korrektsed, käituma heas usus ja mõistlikult.

1.2. Tööandja kohustused:

1.2.1. Tööandja täidab oma kohustusi Töötaja suhtes lojaalselt;
1.2.2. Tööandja on eelkõige kohustatud:

1.2.2.1. kindlustama Töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi;
1.2.2.2. maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;
1.2.2.3. andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu;
1.2.2.4. tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust;
1.2.2.5. tagama Töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks Tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu;
1.2.2.6. tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;
1.2.2.7. tutvustama Töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning Tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
1.2.2.8. teavitama tähtajalise töölepinguga Töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;
1.2.2.9. teavitama täistööajaga Töötajat osalise tööajaga töötamise võimalustest ning osalise tööajaga Töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades Töötaja teadmisi ja oskusi;
1.2.2.10. austama Töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku Töötaja põhiõigusi;
1.2.2.11. andma Töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töösuhet iseloomustavaid teatisi;
1.2.2.12. mitte avaldama Töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid Töötajale arvutatud ja maksmisele kuuluva töötasu kohta.

1.2.3. Tööandja võib lähetada Töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töötegemise kohta vastavalt Töölepingu seaduse §-le 21 ja 40;

1.3. Töötaja õigused ja kohustused:

1.3.1. Töötaja täidab oma kohustusi Tööandja vastu lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt Tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.
1.3.2. Töötaja täidab eelkõige järgmisi kohustusi:

1.3.2.1. teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;
1.3.2.2. teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;
1.3.2.3. täidab õigel ajal ja täpselt Tööandja seaduslikke korraldusi;
1.3.2.4. osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
1.3.2.5. hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist ja vara;
1.3.2.6. teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;
1.3.2.7. teatab viivitamata Tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
1.3.2.8. Tööandja soovil teavitab Tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu Tööandjal on õigustatud huvi;
1.3.2.9. hoidub tegudest, mis kahjustavad Tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust Tööandja vastu;
1.3.2.10. teatab Tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.

1.3.3. Õpetajad osalevad korrapidamises õppealajuhataja poolt koostatud graafikute alusel.
1.3.4. Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
1.3.5. Töötaja peab täitma Tööandja korraldust, kui see tuleneb hädavajadusest ehk vääramatust jõust tekkida võiva kahju ärahoidmiseks.

2. TÖÖKULTUUR
2.1. Õppetundide ajal peab Töötaja hoidma mobiiltelefonid hääletu/vaikse režiimi peal.
2.2. Töötajal on lubatud kasutada ametitelefoni eelkõige ametialaseks kasutamiseks.
2.3. Töötajal ei ole lubatud kasutada talle Tööandja poolt antud e-posti aadressi isiklike e-kirjade saatmiseks ega vastuvõtmiseks.

2.4. Tööalased konfliktid ja arusaamatused püüavad pooled lahendada läbirääkimiste teel. Konflikti või arusaamatuse tekkimisel ja selle lahendamiseks peab Töötaja esmalt võimaluse korral pöörduma oma vahetu juhi poole.
3. TÖÖAEG
3.1. Üldine tööajanorm Tööandja juures on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas puhkepäevadega laupäev ja pühapäev. Üldjuhul on tööaja algus 08.00 ja lõpp 16.00. Vaheaeg einetamiseks ja puhkamiseks 30 minutit arvatakse tööaja hulka, kuna tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada töö ajal, mis on mõistlik mõlemapoolseid huve arvestades. Lühendatud täistööaeg on klassiõpetaja, aineõpetaja, logopeedi, eripedagoogil, kasvataja ja ringijuhi ametikohal 7 tundi päevas ehk 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

3.1.1. Osaline tööaeg on tööaja üldisest normist lühem tööaeg, mida rakendatakse tööandja ja töötaja kokkuleppel ( nt 20 tundi nädalas ja 4 tundi päevas ).
3.1.2. Igapäevane koolitöö pedagoogil toimub vastavalt tunniplaanile ja kasvatustöö graafikule ning õppeaasta üldtööplaanile.
3.1.4. Personali tööaeg on määratud järgmiselt:
a) Direktor, majandusjuhataja, raamatupidaja, sekretär, pesumasinist, remonttööline, koristajad 08.00-16.00
b) Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse järgmiste töötajate puhul: kasvatajad, kokad, katlakütjad ja kasvatajaabid. Nende töötajate tööaja algus ja lõpp, samuti vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks määratakse kindlaks vahetuste ajakavaga, mille koostab ja kinnitab õppe- ja kasvatusalajuhataja ja majandusjuhataja. Vahetuse ajakava koostatakse ühe kuuliseks perioodiks ja tehakse seotud töötajatele teatavaks hiljemalt 5 päeva enne arvestusperioodi algust.
3.1.5. Töötajat võib puhkepäevadel tööle rakendada tema nõusolekul. Töötaja on kohustatud tööandja korraldusel puhkepäeval tööle tulema ajutiste edasilükkamatute tööde tegemiseks vääramatust jõust tingitud vajaduse korral. Sel juhul antakse töötajale täiendav puhkepäev mõnel teisel töötajale sobival ajal või kompenseeritakse puhkepäevadel ja riiklikel pühadel tööl oldud aeg rahaliselt.

3.2. Lühendatud tööaega kasutatakse vastavalt Töölepingu seaduse § 43-le.
3.3. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse 3 tunni võrra. Töötajatel, kelle tööpäeva ei ole võimalik töö iseloomust tulenevalt 3 tunni võrra lühendada, loetakse see aeg ületunnitööks ja hüvitatakse vastavalt seaduses sätestatud ületunnitöö hüvitamise korrale.
3.4. Töölt puudumine tööaja isikust tuleneval põhjusel (kuid mitte süülise tegevuse põhjusel) lubatud ainult mõistlikus ulatuses tavapäraselt Töötaja vahetu juhi eelneval loal. Iga sellise juhtumi puhul lepivad Töötaja ja Tööandja võimalusel eelnevalt kokku töölt puudumise aja.
3.5. Isiklikel põhjustel võib töölt ära küsida:

3.5.1. erakorraliste isiklike ja perekondlike sündmuste puhul kuni 3 tööpäeva õppeaasta jooksul keskmise töötasu säilitamisega, alates neljandast tööpäevast poolte kokkuleppel tasustamata puhkuse avalduse alusel;
3.5.2. õppesessioonide ajaks seaduses ettenähtud korras;

3.6. Töölt lahkumise kooskõlastab töötaja direktoriga ja vastava töövaldkonna direktori asetäitjaga ning organiseerib enda asenduse.
3.7. Õpetajate omavahelised tundide vahetused juhtkonna kooskõlastuseta on keelatud.
4. TÖÖTASU MAKSMISE AEG JA KOHT
4.1. Töötaja töötasu suurus ja tingimused lepitakse kokku kirjaliku töölepingu sõlmimisel. Töötajatele makstakse töötasu üks kord kuus jooksva kuu viimaseks kuupäevaks ülekandega Töötaja poolt kirjalikult avaldatud pangaarvele. Juhul, kui töötasu maksmise päev langeb nädalavahetusele, makstakse töötasu sellele eelneval tööpäeval.
5. PUHKUS
5.1. Klassiõpetajale, aineõpetajale, kasvatajale, logopeedile, eripedagoogile, huvijuhile antakse puhkust 56 kalendripäeva, ringijuhile 42 kalendripäeva. Muud töölepingu seaduses sätestatud puhkused antakse vastavalt kehtivale töölepingu seadusele vastavalt puhkuste ajakavale.
5.2. Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle Töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel. Puhkuste ajakava koostamisel lähtub Tööandja töö korraldamise huvidest, arvestades võimaluse korral Töötajate soove. Põhipuhkust võib jagada lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks vaid erandjuhtudel kokkuleppel Tööandjaga.
5.3. Asjaoludest, mille esinemisel on Tööandja vastavalt seadusele kohustatud andma Töötajale puhkust Töötajale sobival ajal, on Töötaja kohustatud teavitama Tööandjat viivitamatult.
5.4. Töötajal on kokkuleppel Tööandjaga õigus tasustamata puhkusele.
6. TÖÖALASTE KORRALDUSTE ANDMISE KORD
6.1. Töötaja alluvussuhe, st, kellelt Töötaja saab konkreetseid tööülesandeid ning nende täitmiseks vajalikke korraldusi ja juhiseid, on sätestatud töölepingus või ametijuhendis.
6.2. Tööalased korraldused, mis puudutavad igapäevast tööd, antakse suuliselt või kirjalikult.
6.3. Töötaja on kohustatud viivitamatult teavitama Tööandjat viimase poolt antud ülesannete täitmist takistavatest asjaoludest.
7. TÖÖLEPINGU ERAKORRALINE ÜLESÜTLEMINE TÖÖANDJA POOLT TÖÖTAJAST TULENEVAL PÕHJUSEL
7.1. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda Töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist.
7.2. Erakorralisest ülesütlemisest teatab Tööandja Töötajale ette, kui Töötaja töösuhe Tööandja juures on kestnud:

7.2.1. alla 1 tööaasta - vähemalt 15 kalendripäeva
7.2.2. 1 kuni 5 tööaastat - vähemalt 30 kalendripäeva
7.2.3. 5 kuni 10 tööaastat - vähemalt 60 kalendripäeva
7.2.4. 10 ja enam tööaastat - vähemalt 90 kalendripäeva

7.3. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Etteteatamistähtaja järgimata jätmise otsustab tööandja iga konkreetse juhtumi põhjal eraldi.
7.4. Töötajast tulenevatele mõjuvatele põhjustele, mis annavad Tööandjale aluse Töötaja tööleping erakorraliselt ilma etteteatamistähtaega järgimata ja/või hoiatamata üles öelda, loetakse Tööandja juures järgmised põhjused (näitlik loetelu):

(a) saladuse hoidmise ja konkurentsikeelu rikkumine;
(b) alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või vastavate jääknähtudega tööle ilmumine ning tööl viibimine või nimetatud ainete töökohas tarvitamine;
(c) tööalaste dokumentide võltsimine;
(d) üldtunnustatud käitumisnormide jäme rikkumine (ebaviisakas käitumine) Tööandja esindaja, kaastöötajate või Tööandja klientide ja äripartnerite suhtes;
(e) Tööandjale kuuluva või tema käsutuses oleva vara, kauba, teenuse või informatsiooni kasutamine või müümine isikliku kasusaamise eesmärgil, samuti Tööandjale kuuluva vara või informatsiooni omastamine (vargus);
(f) Tööandja andmebaaside, projektide, plaanide kopeerimist, kui see ei ole seotud tööülesannete täitmisega;

7.5. Tööandja võib töölepingu Töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui Töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi Tööandjalt oodata.
7.6. Punktis 7.5 nimetatud hoiatus tehakse Töötajale teatavaks kirjalikult või kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt ühe kuu jooksul alates Töötaja rikkumisest või töövõime vähenemisest Tööandja poolt teada saamise päevast alates.
8. TÖÖTERVISHOID, TÖÖ- JA TULEOHUTUS
8.1. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine on kohustuslik kõikidele Töötajatele.
8.2. Enne tööle asumist läbib Töötaja Tööandja poolt korraldatava sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutusalase juhendamise.
8.3. Tööandja on kohustatud:

(a) tagama töö korraldamisel ohutud ja tervislikud tingimused vastavalt riiklikult kehtestatud normidele ja seadustele;
(b) selgitama Töötajale tema töö võimalikke ohtusid ja kahjulikke mõjusid;
(c) korraldama töötervishoiu ja tööohutuse eeskirjade tundma õppimise vajaduse korral täiendõppe;
(d) andma oma kulul Töötajatele isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhatus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab;
(e) nõudma Töötajatelt tööohutus- ja töötervishoiu eeskirjade täitmist;
(f) organiseerima töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu töö;
(g) teavitama Töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja Töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest;
(h) korraldama ja hüvitama Töötajate tervisekontrolli;
(i) kindlustama õigusaktidega ettenähtud tuleohutusnõuded;
(j) töötama välja ja kehtestama ruumidele ja töökohtadele tuleohutusnõuded;
(k) kindlustama esmaste tulekustutusvahendite olemasolu ja nende korraoleku;
(l) määrama tuleohutuse eest vastustavad isikud;
(m) täitma töökeskkonna järelevalveorganite ettekirjutusi ja korraldusi;

8.4. Töötaja on kohustatud:

(a) täitma ohutu töötamise juhendeid ning eeskirjadega temale või tema käsutuses olevatele töövahenditele ja töökohtadele ettenähtud nõudeid (sh tuleohutusnõudeid);
(b) täitma Tööandja, tema esindaja ja töötervishoiu ja tööohutuse järelevalvet teostavate isikute seaduslikke korraldusi;
(c) teadma tuletõrjevahendite asukohta ja oskama neid käsitleda;
(d) tuleohu või muu ohuallika tekkimisel võtma tarvitusele kõik abinõud tekkinud ohu likvideerimiseks, teatades sellest tööandjale vajadusel päästeteenistusele telefonil 112, asudes kuni päästeametnike kohalejõudmiseni olemasolevate vahenditega tuld kustutama ning püüdes tagada inimeste ohutuse;
(e) iga Töötaja kannab oma töölõigus vastutust isikliku hügieenireeglite täitmise, töökoha korrasoleku, tehnoloogia ja sanitaarnõuete täitmise eest.

8.5. Kooli territooriumil suitsetamine, alkohoolsete jookide ja narkootiliste ainete tarvitamine on keelatud.

9. VARALINE VASTUTUS
9.1. Töötaja peab enda valduses olevasse Tööandja varasse suhtuma heaperemehelikult ning tagama selle säilimise. Vara võimaliku hävimist ohustavatest asjaoludest või nende tekkimise ohust peab Töötaja Tööandjat viivitamatult teavitama.
9.2. Tööandja vara tahtliku rikkumise korral vastustab Töötaja rikkumise tagajärjel kogu Tööandjale tekitatud kahju eest.
9.3. Kui Töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu vastustab ta Tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestab Tööandja Töötaja tööülesandeid, süü astet, Töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, Tööandja juures töötamise kestvust, senist käitumist, Töötaja töötasu, Tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Tööandja vähendab hüvitist Tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
9.4. Vara all mõistavad pooled tööandjale kuuluvaid esemeid (mh töövahendid), raha ja muud rahaliselt hinnatavat, mis on mõeldud tööülesannete täitmiseks või sellega seotud toimingute läbiviimiseks. Tööandja vara üleandmine Töötajale võib toimuda vara üleandmis-vastuvõtmisaktiga, mille pooled sõlmivad vara üleandmisel.
9.5. Töötaja tagastab töölepingu lõppemisel, hiljemalt viimase tööpäeva jooksul, kõik temale Tööandja poolt kasutusse antud töövahendid ja muud materiaalsed väärtused ning Töötaja valduses oleva Tööandja dokumentatsiooni ja nende koopiad.
9.6. Juhul kui Töötaja süüliselt keeldub tööle asumisest või lahkub töölt ja teeb seda töösuhte lõpetamise eesmärgil, võivad pooled töölepingus töötaja süülise rikkumise puhuks kokku leppida leppetrahvis.
9.7. Tööandja võib Töötaja nõusolekuta töölepingu lõppemisel Töötaja töötasust kinni pidada tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest ja Töötajale ettemakstud ettemakse, mille Töötaja peab Tööandjale tagastama.
10. TÖÖLÄHETUSSE SAATMISE KORD
10.1. Töölähetusse saatmiseks vormistab töötaja vastava lähetuskorralduse vormi, mille kinnitab direktor.
10.2. Töötaja esitab kolme tööpäeva jooksul peale töölähetusest saabumist töölähetuse aruande koos kuludokumentidega, mille kinnitab direktor. Direktor saadab käskkirja koopia koos käesolevas punktis nimetatud dokumentidega kooli raamatupidajale.
10.3. Arvestust töölähetuse kulude üle peab kooli raamatupidaja.
10.4. Auto kasutamise korral töökohustuste täitmiseks vormistatakse eelneval kokkuleppel auto kasutamine ja kulude hüvitamine direktori käskkirjaga.
10.5.Isikliku sõiduauto kasutamise korral lepitakse kokku kulude hüvitamine, mis on vastavuses kehtiva seadusandlusega.

11. LÕPPSÄTTED
11.1. Reeglites reguleerimata suhted Tööandja ja Töötaja vahel reguleeritakse vastavalt kehtivale Eesti Vabariigi seadusandlusele.
11.2. Töösuhetes Töötaja ja Tööandja vahel tekkinud vaidlused vaadatakse läbi individuaalse töövaidluse lahendamise korras.

11.3. Lahkarvamuste tekkimisel kohustuvad pooled sellest informeerima vastaspoolt ja püüavad probleemi kõigepealt lahendada läbirääkimiste teel. Vaidlused, mida pooled ei suutnud lahendada läbirääkimiste teel, kuuluvad lahendamisele töövaidlusorganis.

Vidruka Kool
Mõisa tee 5 , Vidruka küla, Taebla vald, 90818, Lääne maakond